Start

Bures boahtin Sámi nuorra prošektii!

Sámi nuorra lea guovtti jahkásaš guovlluid gaskasaš ovttasbargu sámi dávvirvuorkkáid ja sámi nuoraid gaskkas norgga, suoma ja ruoŧa bealde Sámis. Sámi dávvirvuorkkát mat barget ovttas leat Ájtte, Duottar- ja Sámemusea, Jåhkåmåhkkes, Siida musea, Anáris, Várjjat Sámi musea, Vuonnabađas, ja Saemien Sijte, Snåasas. Sámi nuorat ja sámi oahput dain golbma riikkain leat čadnon prošektii.

Duogáš
Mánáid ja nuoraid eallin ii boađe oidnosii dávvirvuorkkáid duođaštusávdnasiin ja čoagganemiin. Eai leat ge nu dávjá oassin dávvirvuorkkáid doaimmain ja dávvirvuorkkát eai gávnna dan virtuála latnjii gos nuorat doibmet. Prošeavtta vuolgindássi lea ovdalaš guorahallan ja rápporta Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta oassálastit ja váikkuhit man Mánáidáššeolmmái (MÁ) Ruoŧas, Norggas ja Suomas lea dahkan. Rápporta buori bealli čájeha ahte nuorat geaiguin MÁ gávnnadii leat čeavlát iežaset kultuvrras ja identitehtas ja dovdet dorvvolašvuođa sámi birrasis. Sámi nuoraid duogáš váikkuha man ládje identitehta govviduvvo. Rápporta buktá ovdán ahte sámegiella lea dehálaš oassi mii veahkeha nuoraid oažžut dorvvolašvuođa identitehtii. Heajos bealli man nuorat bukte ovdán lea ahte sámegielat oahppaneavvut ja oahpaheaddjit váilot. Dasa lassin nuorat geaiguin MÁ gávnnadii deattuhit ahte dat mii boahtá ovdan sámiid birra medias ja oahppaneavvuin ii govve otná duođalašvuođa. Dát dieđut, sihke buoret ja heajut beliiguin, dagahedje ahte sámi dávvirvuorkkát álge hábmet prošeavtta mii váldá vuhtii nuoraid oainnuid ja jurdagiid ja das maŋŋil geahččalit rievdadit iežaset doaimmaid dan ektui.


Prošeavtta birra
Dat lea stuora earru sámi nuoraid dilis, ii beare riikkaid gaskkas muhto maiddái riikka rájiid siskkobealde. Seammás nuorain dain golbma riikkas leat olu oktasaš namuheaddjit. Máŋgasiidda sámi identitehta lea nanos, earát fas eai hálddaš sámegiela ja leat šaddan bajás birrasis gos leat unnibut beroštan gullevašvuođa sámi kultuvrii. Oktasaš hástalus buohkaide lea got galgá báhkkodit iežas kultuvrralaš gullevašvuođa servodagas gos eanetlogu kultuvra lea oktoráđálaš.
Nuorat šaddet bajás iešguđetlágán birrasiin ja sis leat máŋggalágan hárjánupmi makkár lea leahkit nuorra odne, muhto nuorain leat seammás muhtin vásáhusat mat sáhttet leahkit oktasaččat. Prošeavttas nuorat galget lonohallat iežaset vásáhusaid ja oassálastit sámi kulturárbbi ásaheapmái. Prošeakta áigu hábmet ođđa vugiid ovttasbargui dávvirvuorkkáid ja nuoraid gaskkas, ja maiddái dávvirvuorkkáid ja oahpuid gaskkas. Prošeakta galgá nuoraide addit vejolašvuođa leahkit oasálaččat áššiin mat sidjiide gusket.
Sullii 30 nuora davvi-, julev- ja máttasámi guovllus oassálastet prošeavttas. Dát nuorat leat šaddan bajás iešguđetlágan birrasis – muhtimat bohtet siseatnamis, boazodoalus, ja mearrasámi guovllus, ja muhtimat bohtet gávpotmáilmmis.

Prošeavtta váldoulbmil lea loktet nuoraid vejolašvuođaid ja oasálastima sámi kulturárbbi hábmemis. Dát galgá dahkkot oktasaš bargguin ja duođaštemiin áššiiguin mii guoská got lea leahkit nuorra sápmelaš odne. Bargu boahtá almmuhuvvot dain hámiin maid leat mearridan prošeavttas – čájáhusaiguin, filmmain ja web-siidduin.  Prošeakta maid háliida lasihit ovttasbarggu sámi nuoraid gaskas Sámis. Danin lágidit guokte oktasaš čoahkkima gos nuorat gávnnadit, lonohallet vásáhusaid ja barget ovttas. Prošeakta álggii 2009:is ja nuorat geat oassálastet barget geavatlaččat prošeavttas čakčalohkanbajis 2009 ja giđđalohkanbajis 2010. Bargu man nuorat dahket bohtá čájehuvvot giđđat/geasset 2010:is.

Doaimmat

Sámi nuorat bohtet:
-oassálastit guovtti čoahkkimis mat bohtet leahkit Sámis. Vuosttaš čoahkkin lea álggahandeaivvadeapmi visot nuoraide. Das leat logaldallamat, workshops ja oktasaš ságastallamat. De lea loahpahančoahkkin visot nuoraide gos buktet ovdan prošeavtta.
-oassálastit báikkálaš našuvnnalaš deaivvademiin našuvnnalaš prošeaktamielbargiiguin.
-oassálastit báikkálaš oahpuin gos oahpahit omd. filbmema ja filbmačuohppama.

Sámi nuorat galget:
čađahit duođaštusprošeavtta got lea “Leahkit nuorran otne”. Dasa geavahit čállima, video, kamera jna. Nuorat govvidit sin eallima fáttain: Got lea leahkit nuorran otne? Nuorat besset maid bargat iešguđetlágan fáttaiguin maid dávvirvuorkkát addet daidda. Ožžot vejolašvuođa ovdanbuktit osiid bargguideaset muhtin web-siiddus mii gullo prošektii.

Ruhtadeapmi

Sámi nuorra prošeavtta ruhtadeaddjit leat EO:a Eurohpalaš guovlluguovdasaš ovdánahttinfoanda (Interreg IV A Davvi), Davvikalohtta ráđđi, Johkamohki gielda, Ájtte Duottar- ja sámemusea, Ruoŧa sámedikki kulturráđđi, Norrbottena leana eanandiggi, Västerbottena lean eanandiggi, Lapin lihttu, Lappi leanastivra, Siida sámi musea, Norgga kulturráđđi, ABM-ovdáneapmi, Finnmárkku fylkagielda, Davvi Trøndelaga fylkagielda, Norgga sámediggi, Snåasa gielda, Várjjat sámi musea.

Prošeaktasearvi

Ájtte lea prošeavtta guossoheaddji ja das Ylva Jannok Nutti bargá prošeaktajođiheaddjin ja Anna Westman bargá prošeaktaoktiiheiveheaddjin. Viidásit lea juohke dávvirvuorkkás olmmoš geas lea gulahallanovttasvástádus. Juohke dávvirvuorkkás lea okta báikkálaš prošeaktamielbargi gii bargá njuolga nuoraiguin geat leat čadnon daid dávvirvuorkkáide ja riikii.

Prošeaktamielbargit leat Emeli Elfving (Ájtte), Terhi Silenius (Siida musea), Hanne Iversen (Várjjat Sámi musea), ja Jeanette Vilks (Saemien Sijte). Ájtte bargá ovttas sámi nuoraiguin Sámiprográmmas Bokenskuvllas Johkamohkis. Siida musea bargá ovttas sámi nuoraiguin Oulus, Tamperes ja Helssegis. Várjjat Sámi musea bargá ovttas sámi nuoraiguin ja Stuorravuona skuvllain. Saemien Sijte bargá ovttas sámi nuoraiguin Gronga joatkkaskuvllas. 

Prošeavtta ulbmil

Ulbmilin prošeavttas lea oaččuhit stuorat váikkuhanvejolašvuođa sámi nuoraide ja oassálastit sin hábmet iežaset sámi kulturárbbi. Nuorat ja dávvirvuorkkát galget ovttas gávdnat áššiid mat lea dehálaččat sámi nuoraide otná beaivvis ja maiddái hábmet vugiid duođaštit ja govvidit guovddaš áigeguovdilis áššiid. Bargu boahtá almmuhuvvot dain hámiin maid leat mearridan prošeavttas – čájáhusaiguin, filmmain ja web-siidduin. Prošeavtta ulbmil lea maiddái lasihit sámi nuoraid lonohallama riikkaid gaskkas. Prošeakta galgá maid buvttahit ođđa vugiid ovttasbargat gaskal dávvirvuorkkáid ja skuvllaid.

CJ Utsi Media ©